Mida kontrollida enne korteri üürimist

1. Kas üürileandja on omanik

Kinnistusraamatust saab vaadata, kes on korteri omanik. Korteri otsimine aadressi järgi on tasuta. Omaniku nime (registriosa II jagu) vaatamine maksab e-kinnistusraamatus 2 €. Võrdle seda nime üürileandja nimega.

Politsei on soovitanud mitte teha ettemaksu enne, kui oled korteris käinud.

2. Kui palju küte talvel maksab

Kuulutuses peavad olema energiamärgise andmed ka siis, kui korter antakse üürile. Energiaklassist näeb, kui palju energiat maja ruutmeetri kohta vajab. Arve suurust energiaklassist ei selgu.

• Küsi üürileandjalt eelmise talve kommunaalarveid.
• Ühistu aruandes on iga korteri aastased majandamiskulud. Vaata juhendit Kuidas lugeda korteriühistu majandusaasta aruannet.

3. Kas maja ootab suurt remonti

Kui ühistu on otsustanud renoveerida fassaadi või katust, võib maja olla kuid tellingutes. Küsi üürileandjalt, kas ühistu on suuremaid töid otsustanud. Planeeringute andmekogust saab kontrollida, kas kõrvalkrundile on tulemas ehitus.

4. Tagatisraha

• Tagatisraha võib olla kuni kolme kuu üür. Üürnik võib selle maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades.
• Üürileandja peab hoidma tagatisraha pangas oma rahast eraldi ja intress kuulub üürnikule.
• Kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppu oma nõudest teatanud, võib üürnik tagatisraha tagasi nõuda.

5. Kõrvalkulud ja remondifond

Kõrvalkulusid (näiteks küte, vesi, koristus) maksab üürnik ainult siis, kui need on kokku lepitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hoone korrashoiu ja parendamise kulusid, näiteks remondifondi makset, võib üürnikult küsida ainult siis, kui see on lepingu sõlmimisel nii kokku lepitud ja summa on mõistlik. Üldsõnalisest „kõik kõrvalkulud“ lausest ei piisa. Kohtupraktika järgi kuulub remondifondi maksmine reeglina üürileandja kohustuste hulka.

Veel ei ole Riigikohtu praktikat selle kohta, kas ühistu laenumakset võib üürnikule edasi anda.

6. Leping ja üüri tõstmine

• Leping võib olla mis tahes vormis, aga üle aasta kestev suuline leping loetakse tähtajatuks. Kirjalik leping on kindlam.
• Tähtajatus lepingus võib üürileandja üüri tõsta kord aastas. Sellest tuleb kirjalikult teatada vähemalt 30 päeva ette. Teates peavad olema tõstmise põhjus ja arvutus.

Mida üürileandjalt küsida

1. Eelmise talve kommunaalarved.
2. Millised kõrvalkulud lepingusse tulevad ja kuidas neid arvestatakse?
3. Kas ühistu on otsustanud suuremaid töid?
4. Kuhu ja millal tagatisraha makstakse?

Kinnifi raport näitab ka maja kuukulu, ühistu plaanitud töid ja naabrusse tulevat ehitust. Telli Kinnifi raport.