Selles juhendis 6 osa
Mis on remondifond
Remondifond on ühistu raamatupidamises peetav arvestus. Sinna kogutakse raha suuremate tööde jaoks, näiteks katuse, fassaadi, torustiku või akende vahetuseks. Korteriomanik maksab fondi igal kuul. Makse on sageli kindel summa korteri ruutmeetri kohta.
Seadus nimetab „kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomise“ ühistu tavapäraseks tööks, aga alammäära ei sea. Fondi makse suuruse määrab majanduskava, mille kehtestab üldkoosolek. Remondifondist eraldi peab ühistul olema reservkapital, vähemalt üks kaheteistkümnendik aasta eeldatavatest kuludest.
Fondi jääk ei ole sama mis raha ühistu kontodel. Kontodel on koos kõigi fondide raha, jooksvad maksed ja ettemaksed. Kui fondist on kulutatud rohkem, kui sinna on kogutud, võib jääk olla miinuses ka siis, kui pangas on raha.
Kuidas fondi suurust hinnata
Jaga fondi jääk maja korterite kogupinnaga. Nii saab võrrelda eri suurusega maju.
Näide: fondi jääk on 40 000 € ja korterite pind kokku 4000 m². Ruutmeetri kohta on jääk 10 €. 60 m² korteri osa sellest on 600 €.
Mis on tavaline
Kinnifi valimis on 61 ühistut, mille majandusaasta aruanded Kinnif on läbi lugenud. Tabelis on iga ühistu viimane läbi loetud aruanne, 2024. või 2025. aasta oma.
| Maja ehitusaasta | Ühistuid | Fondi jääk, mediaan | Fondi makse kuus, mediaan | Laen on |
|---|---|---|---|---|
| enne 1960 | 16 | 12,3 €/m² | 1,00 €/m² (16 ühistut) | 5 ühistul |
| 1960–1990 | 31 | 8,7 €/m² | 0,60 €/m² (21 ühistut) | 10 ühistul |
| 1991 ja hiljem | 14 | 12,5 €/m² | 0,55 €/m² (10 ühistut) | mitte ühelgi |
Valim ei ole juhuslik. Majad valiti raporti testimiseks ja 34 neist on Tallinnas. Tabel näitab suurusjärku, mitte Eesti keskmist. Fondi makse veerus on ühistuid vähem, sest osast aruannetest ei selgunud makse määr.
Samas rühmas on vahed suured. 1960–1990 majade seas jäi pooltel ühistutel fondi jääk vahemikku 5,2–14,4 €/m². Veerandil oli see väiksem ja veerandil suurem. Viiel ühistul oli fondi jääk null.
Miks fondi summa üksi ei ütle palju
Vana maja täisrenoveerimine maksab palju rohkem, kui ükski tavaline fond kogub. Swedbanki näidetes on tervikliku renoveerimise eelarve keskmiselt 18 korteriga ühistutel 1030 €/m² ja 60 korteriga ühistutel 425 €/m². Mediaanne fondi jääk 8,7 €/m² katab sellest 1–2 %.
Swedbanki näidetes rahastatakse renoveerimine laenuga ja laenumakse on 75–156 € korteri kohta kuus. Võimalusel lisandub riigi toetus.
Väike fond ei ole seega iseenesest halb märk. Halb märk on, kui vana maja vajab suuri töid, aga ühistul ei ole plaani ega otsust, kuidas neid rahastada. Siis võib ostjat oodata järsk maksetõus või laen, mille üle ta ei saanud otsustada.
Mida ühistult küsida
- Mille jaoks fondi kogutakse ja millised tööd on järgmise viie aasta plaanis?
- Kas ühistul on energiaaudit või renoveerimise projekt?
- Kas fondi makset on plaanis tõsta?
- Kas üldkoosolek on arutanud või otsustanud laenu võtmist?
- Kui fond on miinuses, siis miks?
Vastuseid otsi kehtivast majanduskavast ja viimaste üldkoosolekute protokollidest. Küsi need müüja kaudu.
Kust numbrid leida
Fondi jääk ja aasta jooksul kogutud summa on ühistu majandusaasta aruandes. Aruande saab tasuta e-äriregistrist. Vaata juhendit Kuidas lugeda korteriühistu majandusaasta aruannet.
Allikad
- Kinnifi valim: 61 korteriühistu majandusaasta aruannet, loetud 23.09.–07.10.2026. Valik ei ole juhuslik, 34 maja on Tallinnas, 7 mujal Harjumaal, 5 Tartumaal, 3 Pärnumaal, 3 Lääne-Virumaal, 3 Ida-Virumaal ning 1 Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.
- Swedbank, Kuidas kavandada kortermaja terviklikku renoveerimist (23.01.2026): renoveerimise eelarve ja laenumakse korteri kohta.
- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, § 35 lõige 2 punkt 5, § 41 lõige 1 ja § 48 (Riigi Teataja, loetud 07.10.2026).
- e-äriregister: korteriühistute majandusaasta aruanded.
Juhend on üldine teave ega ole õigus-, finants- ega ehitustehniline nõuanne.