Selles juhendis 5 osa
Mida seadus ütleb
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lõige 2:
„Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.“
Lihtsas keeles tähendab see kolme asja.
- Käendaja. Ühistu võib müüja tasumata maksed nõuda ka ostjalt.
- Sissenõutavaks muutunud kohustused. Jutt on maksetest, mille tähtaeg oli tehingu ajaks möödas. Need tulevad korteri enda kohustustest, näiteks majandamiskuludest ja remondifondi maksetest.
- Korteri väärtus. Ostja vastutus ei ületa korteri väärtust.
Paragrahv ise võla vanusele piiri ei sea. Võlga saab nõuda seni, kuni see ei ole aegunud.
Ühistul on korterile ka pandiõigus
Sama seaduse § 44 järgi on ühistul korterist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korterile. Seda käsitletakse nagu esimesel järjekohal olevat hüpoteeki. Pandiõiguse suurus on korteri eelmise majandusaasta majandamiskulude summa.
Ühistu nõue on seega tagatud korteriga endaga.
Kuidas enne tehingut kontrollida
- Palu müüjal tuua ühistult kirjalik kinnitus, et korteril ei ole tasumata makseid. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kohusta ühistut ostjale teavet andma. Korteriomanikul ehk müüjal on aga õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta (§ 45 lõige 1).
- Kinnitus olgu värske. Kuupäev võiks olla tehingule võimalikult lähedal, sest ka viimase kuu arve võib jääda maksmata.
- Aruta notariga, kuidas tasumata summa tehingus kinni maksta, näiteks ostuhinnast enne müüjale maksmist.
- Vaata ühistu aruannet. Aruandest ei näe ühe korteri tasumata makseid. Kui maja tasumata arveid on aasta lõpus mitme kuu jagu, küsi, kas majas on makseraskusi. Vaata juhendit Kuidas lugeda korteriühistu majandusaasta aruannet.
Mida see reegel ei puuduta
Ühistu laen ei ole müüja võlg. Laen on ühistu oma ja selle maksed jätkuvad uue omanikuga tavalise korra järgi. Ühe korteri osa laenust selgitab juhend Ühistu laen: kui suur osa sellest langeb ühele korterile.
Küsimused ja vastused
Kas see kehtib ka enampakkumisel ostetud korteri kohta?
Täitemenetluses ja pankrotimenetluses ostetud korteri puhul ei vastuta ostja müüja tasumata maksete eest käendajana (§ 43 lõige 2). Muul viisil korraldatud enampakkumise korral küsi notarilt või juristilt, kumba juhtu tehing kuulub.
Kas ühistu võib nõuda ostjalt rohkem, kui korter maksab?
Ei. Seaduse järgi on ostja vastutus piiratud korteri väärtusega.
Kas ühistu peab ostjale ütlema, kas korteril on võlg?
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus seda ei nõua. Teavet saab küsida korteriomanik ehk müüja. Seepärast palu müüjal kinnitus tuua.
Allikad
- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, §§ 43, 44 ja 45 (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon, loetud 07.10.2026).
- Justiitsministeerium, Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse korduma kippuvad küsimused (2022).
Juhend on üldine teave ega ole õigus-, finants- ega ehitustehniline nõuanne.